Enamus kriise maailmas on
kommunikatsioonikriisid? Vaidle vastu!
Esiteks mind huvitab, et millistel andmetel on võimalik üldse järeldada,
et enamus kriise on põhjustatud vähese kommunikatsiooni tekkel.
Kas on tehtud empiirilisi uuringuid?
See kõik tundub võrdlemisi pinna pealne.
Esiteks on maailmas palju kriise, mis ei ole tingitud kommunikatsioonist.
Alustagem näiteks looduskatastroofidest, mis põhjustab väga palju erinevaid kriise.
Kas see on siis maavärin või tsunaami igaljuhul võib võrdlemisi kindel olla,
et see ei ole põhjustatud kommunikatsioonist.
Teisalt vaatleme näiteks sõdasid.
II maailmasõja puhkemine ei olnud kindlasti kommunikatsiooni
kriisist tulenev. Pigem oli see väga paljude halbade asjade kokku langemine.
Saksamaal tõusis võimule hullumeelne diktaator ning sama ka Venemaal.
Kuid kindlasti ei saa kommunikatsiooni
et enamus kriise on põhjustatud vähese kommunikatsiooni tekkel.
Kas on tehtud empiirilisi uuringuid?
See kõik tundub võrdlemisi pinna pealne.
Esiteks on maailmas palju kriise, mis ei ole tingitud kommunikatsioonist.
Alustagem näiteks looduskatastroofidest, mis põhjustab väga palju erinevaid kriise.
Kas see on siis maavärin või tsunaami igaljuhul võib võrdlemisi kindel olla,
et see ei ole põhjustatud kommunikatsioonist.
Teisalt vaatleme näiteks sõdasid.
II maailmasõja puhkemine ei olnud kindlasti kommunikatsiooni
kriisist tulenev. Pigem oli see väga paljude halbade asjade kokku langemine.
Saksamaal tõusis võimule hullumeelne diktaator ning sama ka Venemaal.
Kuid kindlasti ei saa kommunikatsiooni
täielikult siit välja jätta. Mingi osa sellel kõigel oli ka kommunikatsioonil. Võibollapoleks Hitler jõudnud riigipööret sooritada Saksamaal, kui info selle toimumise kohta oleks liikunud
kiiremini. Seega ei saa me muidugi kommunikeerumise olulisust alahinnata.
Tänapäeval on aga kommunikatsioon saanud natukene uuema mõtte ja olemise. Inimesed kommunikeeruvad pidevalt. Arvan, et sellel on nii head kui halvad mõjud. Ühest küljest on hea, et inimesed saavad suhelda interaktiivselt teiste inimestega kasutades selleks ainult oma telefoni. Teisalt toob see kaasa näiteks teatuid murepunkte. Seoses telefoni pideva kasutamisega, inimesed muutuvad muu maailma suhtes hajameelsemaks. Näiteks: toimus Hispaanias kiirrongi avarii, kus sai surma palju inimesi. Uuritud fakt on see, et rongijuht postitas oma Facebooki seinale seda, et hetkel teeb ta rongiga kiirusrekordit. Ühest küljest see kommunikeerumine on hea, teisalt halb.... Hea sellepärast, et oleks mõni pädevam inimene seda õigel ajal näinud ehk oleks jõutud see kohutav õnnetus ära hoida. Halb aga sellepärast, et ehk just Facebook ning oma nutiseadmega mängimine hajutas rongijuhi tähelepanu ning ta ei suutnud ja ei märganud õigel ajal rongi kiirust vähendada.
Siin ongi selline kana või muna olukord...et kumb oli ennem?
See rongi teooria oli nii huvitav.. ja kohutav .. Vaevalt see, kui keegi oleks seda postitust näinud, oleks avarii ära hoidnud. Sama olukord on näiteks Tallinna Ühistranspordis, kus bussi/trolli/trammijuhid mängivad sõidu ajal telefonidega või lahendavad ristsõna(olen ise näinud). Siiani pthuipthuipthui on õnnetused piirdunud ainult uste vahele jäämisega, kus juht ei pane sisenevaid ja väljuvaid inimesi tähele. Kuigi ühel korral on ukse vahele jäämine ka väga õnnetult lõppenud. Muidu tore lugemine, mis pani olukorrale sügavalt kaasa mõtlema ning endamisi arutama, mida saaks ühiskond teha, et asja parandada.
VastaKustuta