Kas kultuurileht SIRP või tSIRKus?

Kas sellist Sirpi me tahtsimegi?!?

Tegelikult meenutabki sirbi ümber toimuv tsirkust. Võrdlus Vana-Roomaga ehk ei näigi nii kohatu, nii nagu seda väitis Kivirähk (Viide)
  Kuid aru pole ma saanud sellest, et kes siin Sirbi juhtumiga seoses  Kenderit kiidavad ja nõustuvad (nüüdseks siis lahkunud Kender :) ) , et Sirp on igav ja seal pole midagi lugeda, siis neid ma irooniaga öeldes täiesti mõistan. Kui näiteks kooliharidus napp ja mõistust ei jagu, siis lugedes Turovski artiklit Sirbis või mõnda muud samalaadset ilmunud kirjutistist, võin kihla vedada, et arusaamine käib muidugi üle jõu ja sellepärast ei paku ka huvi. Nende inimeste jaoks on Kroonika kindlasti huvitavam!!! Kroonika jmt on ju olemas, aga Sirp oli üks vähestest järgi jäänud sisukamat lugemist pakkuv ajaleht. Sirbil tavaliselt 40 leheküljest oli ainult üks pühendatud näiteks valitsuse kallal närimist ning sellegi võis ju ka lugemata jätta, sest ühestki lehest ei loe tavaliselt keegi viimast kui lehekülge. Päevalehtedes põhiosa moodustab reklaam ja veerandveerulised kirjutised, mille sisu on sama, mis mahub pealkirja, miks muuta Sirpi sääraseks! Minu meelest ainukesi alternatiiv lugemisi järgi Eestis mille eesmärgiks polegi tiraaz, vaid mõte ja kultuur!
  Arusaamatuks jäi Kenderi etteheide, et artiklid Sirbis olid teemade kaupa. Suures lehes (40-leheküljeline leht pole ju väike) aitab rubrikatsioon lehes orienteeruda!! Seda praktiseerivad minu teada enamus maailma suured ajalehed. Vaevalt küll, et temaatilise rühmitamise asendamine kaootilise artiklite segipaiskamisega leht atraktiivsemaks ja loetavamaks muutub. Kui, siis võibolla ainult nende jaoks, kelle arvates on 'ägedad' igasugused vilkuvad ja blingivad veebilehed või telesaated, mille tegijad elavad ainult selle nimel, et keegi jumalapärast neid ainult vaataks!           Niisuguste telesaadete mõjust räägivad kooliõpetajad ja pedakoogid - lapsed koolis oskavad küll lugeda, aga ei suuda keskenduda ega suuda loetu möttest aru saada. Kas sinna püüdleb ka Sirbi juhatus uut peatoimetajat valides/ametisse määrates? Loodame, et kultuuriministri tagasiastumine toob meile puhastava vastuse ja Sirp jääb selliseks nagu ta on. muidu keame jälle suletud suudega loome inimesi! LÕPETAME TSIRKUSE!

Lõpetame tSIRKuse :)

Kommunikatsiooni pildistamine Tallinna tänavatel

Kommunikatsiooni pildistamine sai alguse, meil Tallinna ülikooli juures. Sealt liikusime oma grupiga edasi sadama poole ning lõpetasime vanalinnas. Panen oma pildid liikumise järjekorras ning iga pildi kohta midagi sellist, mida mina nägin, et see on ideaalne kommunikatsiooni kehastus.

Eesti on meie põhjanaabrite jaoks nr.1 koht kuhu minna, kui odavat alkoholi vaja. Pilt illustreerib tüüpilist Soome turisti, kes naaseb oma saagiga kodumaale

Kui põhjanaabrid laevalt maha jõuavad ja esimesest kaubanduskeskusest mööduvad, ootab neid mees kes pakub flaierit, millega saab odavat õlut, ühes kohalikus öö lokaalis Tallinnas :) Alkohol, alkohol, alkohol!

Enne kui sadama territoorimult lahkuda jõuad tervitab turiste mees, kellel mingit erilist mõtet ma ei näinudki. Istus ta seal sadamas akordion maas. Äri mehel ei õitsenud, sest nii palju kui ma teda jälgisin, kui talle sinna isegi mõni sent visati, mängida ta eriti ei tahtnud. Kuid huvitav oli selle pildi juures, et taga taustal on kergelt kiitlev reklaam sellst, et Eesti majanduse on õitsengus (ridade vahet lugedes)  :)

Nordic Hotel Forumi ees oli meeldetuletus ka sellest, et PÖFF on linnas. Sellest sain aimu kui nägin ulguva hundi kuju, selle ilusa hotelli ees. Hetkega teadsin, et see reklaamib pöffi, huvitav mida ma oleks siis mõelnud, kui oleksin hundi kuju suvel näinud....Ilmselt mitte Pöffile :)

Linna ruumis hakkas silma aga hoopis teist laadi kommunikatsioon. Negatiivse valgusega hakkas silma reklaam ühistranspordi peal. Seal reklaamitakse püsside, narkootikumide ja kallite autotega uut mängu GTA 5. Kas tõesti oleks vaja selle "hiilgava" mängu väljalaset sellisel viisil avalikult propageerida?

Enne kui Viru Keskusese jõudsin, oli jälle üks kerjus linna tänaval. Temal oli aga hoopis mornim olek kui akordioni mehel, samuti hoidis ta üht silti. Kuigi mu vene keel ei kannata kriitikat oli minu meelest kirjas, et tegu invaliidiga ja vajatakse abi! Kummalisel kombel, kui aga ükskord tööpäeva olin lõpetanud, nägin aknast kuidas see sama invaliid, seal samas kohas kiirelt püsti krapsas ja trammi poole (kiires tempos) trammi poole kõndima hakkas. Mille invaliid, silt peaks täpsem olema???

Kiire salajane pilt kahest soomlasest viru keskuses, kes head ja odavat Eesti kohvi joovad. Pilti tegin, sest tahtsin justkui heastada oma eelnevaid sildistusi sellest, et soomlased käivad ainult alkoholi ostmas ja joomas. Väga palju on neid kultuurseid, kes käivad head sööki nautimas või Estonias mõnda suurejoonelist ooperit! :)

Sõnu vist pole vaja...tänapäeva noored ja neid väikeseid kommunikeerijaid on palju! (Vist ise ka selline, välja arvatud neljapäeva lõunal)

Eeskätt turistidele suunatud mandli poes kus interjöör meenutab keskaega, pakutakse hämmastavalt häid mandleid erinevate täidistega. Kommunikeerujaks olin seekord mina, tahtsin näha, kuidas seda kõike mulle esitletakse. See oli huvitav, sest rääkisin inglise keeles, igatahes oli suhtumine soe, kohati oli selline tunne, et kui ma oleks müüa käest küsinud, et kas too saab mind Raekoja platsi juhatada, oleks ta sealt silm pilkumata püsti tõusnud ja putkast välja tulnud! :) Super sõbralik!

Teel Raekoja platsi tuli meile vastu inimesed, kes kahtlasti tundusid Tampere loengu tudengid...Noogutasime möödudes üksteisele soliidselt, justkui teadsime! :)

Lõpuks Raekoja platsil...Kuid mis silma hakkas ei olnud mitte jõuluturg ja kuusk!!

Raekoja platsil köitis kõigi tähelepanu kaks suurt rullnokka! Kes on rullnokk...ma ei tea, kuid kui neid härrasid nägin oli selge, et need nad just on! Tutvustamiseks leidsin ma rullnokkasid iseloomustava klipi mida ma jagan hea meelega

Videole juurde lisades, et muidu oli jutt sama, aga Eintsi asemel oli keegi teine...

Arutlus Eintsi võlast õlle kõrval jätkus, mingi hetk härra sinises lõi ka jalaga vastu vanalinna seina, kahjuks seda ma pildile ei saanud. Kuid kahju oli mul sellest, et see jõulu meeleolu sai rikutud kahe rullnokaga. Mitte ainult minu jaoks, vaid absoluutselt kõigile. (PS: muidugi mulle andis see ju tööd ja materjali juurde) Igatahes siiani kõige koledam kommunikatsioon, nii keeleliselt kui ka verbaalselt!

Kuid lõpetan positiivselt! Meie vanalinn on lihtsalt nii ilus, et hämmastav on näha kus enamus inimesed suudavad kõndida maksimum 10 meetrit ja jälle neil on vaja pilti teha.Tekitab hea tunde, kui meie riigis on midagi sellist, mis paneb inimesi seisma ja ahhetama ning ikka ja jälle kaamera pildistamiseks haarama!

Kokkuvõtlikult üks lemmik ülesandeid vist mis koolis ma kunagi teinud olen. Lahe oli lihsalt vaadata ja mõelda, et iga inimene kes liigub või hingab annab edasi mingit kommunikatsiooni. Kas siis oma välimusega, kehekeelega, sõnadega või zestidega mida ta kasutab. Loodan, et siin on üht-teist mille üle mõtiskleda! :)